Köök kui kodu süda

11. 02. 2012 Nõuanded 0 Comment

Köök on perenaise või pere eneseväljendus. Meil kõigil tuleb silme ette mingi pilt, kui kasutada määratlusi klassikaline, modernne, romantiline või maalähedane köök. Need sõnad annavad stiilivihje.

Väheütlevad pole ka omadussõnad kodune, hubane, rõõmus, värviline, umbne, asjalik, õhuline, metalne, elegantne, igav, põnev, luksuslik jne. Esimese ülesandena tulekski sõnastada enda jaoks see mulje või tunne, milline peab olema soovitud köök. Stiili osas ei eksi see, kes arvestab koduks oleva hoone arhitektuuri. Kahjuks pole see alati võimalik, kuid ka kontrastiprintsiip toimib. Köök kui üsna kallis investeering peaks olema ajas veidi vastupidavam kui möödalibisevad hetketrendid.

Köögi välimuse kujundavad suures osas köögikappide uksed ja nende valik on väga lai. On puidust ja MDF-uksed (mõeldud on köögikappide uksi ja sahtlipaneele). MDF on mööblitööstuses laialt kasutatav tugev pressitud materjal, mida annab erinevalt töödelda ja mida värvitakse, spoonitakse ja lamineeritakse. Tavaliselt nimetataksegi neid uksi lihtsalt värvitud usteks ning need on hinnalt kõige soodsamad. Värvuselt on MDF tuhmpruun materjal ja seda kasutatakse nii uste kui ka kappide külgedena ka ehedal moel, st värvimata. Sellisel juhul uksed või küljed lakitakse. Värvitud uste puhul tuleb valida kõigepealt toon: see on võimalik peaaegu kogu Monicolor Nova värvikataloogi piires, st umbes 600 värvi hulgast! Peale selle saab valida, kas uks on sirge või kumera servaga, kas sellel on mingisugused dekoratiivsed sooned, klassikalist kassett-ust imiteeriv pressitud profiil või romantiline kaareprofiil jne. Erinevatel köögifirmadel on põhijoontes sarnased mudelid mõne erandiga. Sellega valikuvõimalused veel ei piirdu. Värvitud ustega köögimööbli puhul annavad väga erineva tulemuse mitme erineva värvi kombinatsioonid, värvitud ja spoonitud uste kombinatsioon, värvitud uste ja spoonitud kapikülgede kombinatsioon. Spoonitud uste või külgede kasutamine tõstab küll köögi hinda, kuid mõjutab köögi välimust mõnikord hinnast oluliselt rohkemgi.

Kõige kallim variant on spoonitud külgedega täispuidust ustega köök. Mõned üksikud eritellimusmööbliga tegelevad firmad pakuvad ka üleni täispuidust kööki. Täispuidust uksi on siledaid, klassikalise kassetiga ja raamiga. Viimastel on täispuidust raami keskel vineer. Kassetiga uksi on nii kandilisi kui ka romantilise kaarega. Kaarigi on nö magusamaid ja kargemaid ning maitsest oleneb, milliseid eelistada.

Täispuidust uste puhul tuleb teha vahet erinevatel puitudel — igal puidul on just talle omane süümuster ja värvus. Lisaks avardab valikut võimalus puituksi peitsida. Näiteks armastavad paljud inimesed traditsioonilist tammepuitu, millel on hästi väljajoonistunud süümuster ja mis seostub soliidsuse ning hinnalisusega. Samas on tamme naturaalne toon üsna raskepärane ja ümbritseva suhtes nõudlik. Siin ongi heaks lahenduseks peitsimine. Eriti elegantselt mõjub valge või halli peitsiga töödeldud tamm. Ettevaatlik peab olema nn kirsitooni peitsidega. Selliste peitside värviskaala ulatub oran?ist mahagonini, naturaalne kirsipuit ise on palju tuhmim ja pruunikam. Ei maksa karta täispuituste mõningast kirjusust, mis tuleneb puidu enda toonide erinevusest. See eristabki looduslikku materjali laminaadist. Siledad puituksed on spoonitud. Erinevused on ukse servaviimistluses. Kvaliteetsemad uksed on täispuitservaga, mille kuju võib olla sirgem või ümaram.

Mattklaasist sahtlid mõjuvad õhuliselt ja sobivad peaaegu kõikide värvitoonide sekka.
Kõige laiemaid võimalusi pakuvad raamiga uksed. Enamasti on tegemist täispuidust raamiga, mille keskel on kas spoonitud vineer või õhuke värvitud MDF-plaat. Raam võib olla kitsam või laiem, paksem või õhem, iga nüanss muudab köögi üldilmet. Raam ja spoonitud vineer ukse keskel võivad olla samast puidust, sama peitsiga peitsitud või erinevalt töödeldud (naturaalne raam peitsitud sisuga või vastupidi). Mõnikord kasutatakse ukse keskel raami puidust erinevat spooni, näiteks karjala kaske või mõnda dekoratiivspooni. Variante tuleb veelgi juurde, kui ukse õhuke keskmine osa on värvitud. Raami võib ka ise värvida (värvitakse MDFist raami). Raam ja keskmine osa võivad olla üht või erinevat värvi. Raami keskel võib aga kasutada ka metallplaati, mida saab valida erineva kujuga augustusega (perforeeritud metallplaadid). Kogu selle võimaluste virrvarri juures peaks just raamuksega köögi puhul jälgima, et üldilme ei muutuks liiga kirjuks. Ei tohi ju unustada, et kööki tuleb veel igasuguseid esemeid.

Raamiga uste hulka kuluvad ka klaasitud kapiuksed. Mõnda kööki ehib üks klaasiga kapiuks, kuid klaasustega võib olla ka terve ülemine kapirida. Ukseklaase on mitmekesises valikus: tavaline kirgas (läbipaistev), hall, pronks, matt, piimjas, sooneline jne. Klaasidel võib olla ka liivapritsiga matistatud mustreid (ruudud, triibud jne), mis annavad uksele põneva näo. Väga elegantsed on kitsa metallraamiga klaasuksed. Täiesti klassikalisse kööki sobivad puidust jaotusega või tinaraamidega klaasuksed. Kui läbi klaasukse paistavad kapis olevad esemed, ei soovitata klaasi kujundamisega liialdada. Eriti suur ülekujundamise oht kaasneb viimasel ajal levinud võltsvitraa?tehnikaga, kus klaasile kantakse tinaraami meenutava metalse joonega kujundid.
Läbipaistvate klaasuste puhul ei tohi unustada, et asjad kapis võivad tekitada liigset visuaalset müra. Köögis on niigi palju esemeid, seepärast tuleb eksponeeritavaid asju hoolega valida. Siit jõuamegi veel ühe olulise teemani — lahtiste ja kinniste pindade vahekord köögi üldilmes. Lahtised pinnad, nagu riiulid ja klaasiga uksed, liigendavad kööki ja muudavad selle põnevamaks. Liialdamise korral tekib aga lisaks tolmupühkimise vajadusele ka liigne kirjusus ehk juba mainitud visuaalne müra. Selline köök väsitab või tundub olevat segamini.

Ka köögi tööpind on tervikus oluline. Valida saab laminaadi, täispuidu, graniidi ja roostevabast terasest pinna vahel. Graniidist tööpind on kallis, aga ka luksuslik. Graniidi pind on külm, kardab lööke (kukkuvaid esemeid) ning happeid sisaldavaid aineid — sidrun võib graniidile jätta tuhmi pleki. Täispuidust pind on samuti kallis lahendus, kuid soe ja sõbralik. Vastava töötlusega (näiteks õlitatud) puit ei karda eriti vett, kuid aja jooksul tekivad sinna kriimud ja täkked. Tehniline roostevaba pind nõuab hoolsat perenaist, kuna näitab välja kõik veeplekid. Samas ei karda see pind köögitoimetusi. Kõige odavam, levinum ja kasutajasõbralikum lahendus on lamineeritud tööpind. Laminaatide valik on väga lai: läikivad ja matid, puidu- ja kiviimitatsioonid jne, kuni erksate värvitoonideni välja. Laminaadile ei jää kriimud ja see ei karda vett, ainult kuum metall kõrvetab laminaatpinda. Laminaadist tööpind võib olla eest kumerdatud, samas on võimalik valida erineva profiiliga puidust servade vahel. Huvitava lahenduse saab, kui kombineerida tööpinnal erinevaid materjale. Laminaadist pinna sees võib olla graniidist lõikamispind, pliidiplaat võib ilutseda graniitpinnal, mis on osa laminaattööpinnast. Kui söögipind on tööpinnapikendus, võib selle erinevat funktsiooni rõhutada teistsuguse materjaliga. Näiteks võib laminaadist tööpinna küljes olla täispuidust või spoonitud pinnaga söömispind. Erinevate kõrgustega töötasapindadel võib kasutada teineteisega sobivaid erinevaid laminaate.

Kõige väiksemad ja mõnikord kõige tähtsamad detailid on käepidemed. Detail paneb lõplikult paika stiili. Huvitav käepide kõige lihtsamal ja odavamal siledal värvitud uksel võib anda köögile ootamatult ainulaadse, stiilse või põneva välimuse.

Köök ei piirdu aga mööbliga. Valida tuleb ka näiteks sobiv seinakate köögi tööpinna tagusele seinale. Keraamiline plaat on vastupidavam kui värvitud sein, sobivad ka laminaat, roostevaba plekk, puit või isegi klaas. Köögi kui ruumi tervikut mõjutavad seinatoon, põrandamaterjal, laud, toolid, aknakatted, valgustus. Värvitud seintega köögis võib söögilaua läheduses oleva seina katta tapeediga, see muudab seina soojemaks ning eristab toiduvalmistamise poole söömispoolest. Põrandakattematerjalidest on köögis kõige vastupidavam parketilaminaat, sobib korkpõrand, naturaalne linoleum või täishomogeenne PVC-kate. Odavad reliinid kuluvad nii käidavas ruumis kiiresti. Söögilaud ja toolid peaksid olema kerged ning puhastatavast materjalist. Tavalise külgkardina asemel sobivad kööki ruloo, metallist või puidust ribakardin, huvitav lahendus on alt üles lapatav nn rooma kardin.

Tekst: Sirje Kadalipp, sisekujundaja

Allikas: www.sisustusweb.ee

Seotud postitused


Comments are closed.

Köök kui kodu süda

11. 02. 2012 Nõuanded 0 Comment

Köök on perenaise või pere eneseväljendus. Meil kõigil tuleb silme ette mingi pilt, kui kasutada määratlusi klassikaline, modernne, romantiline või maalähedane köök. Need sõnad annavad stiilivihje.

Väheütlevad pole ka omadussõnad kodune, hubane, rõõmus, värviline, umbne, asjalik, õhuline, metalne, elegantne, igav, põnev, luksuslik jne. Esimese ülesandena tulekski sõnastada enda jaoks see mulje või tunne, milline peab olema soovitud köök. Stiili osas ei eksi see, kes arvestab koduks oleva hoone arhitektuuri. Kahjuks pole see alati võimalik, kuid ka kontrastiprintsiip toimib. Köök kui üsna kallis investeering peaks olema ajas veidi vastupidavam kui möödalibisevad hetketrendid.

Köögi välimuse kujundavad suures osas köögikappide uksed ja nende valik on väga lai. On puidust ja MDF-uksed (mõeldud on köögikappide uksi ja sahtlipaneele). MDF on mööblitööstuses laialt kasutatav tugev pressitud materjal, mida annab erinevalt töödelda ja mida värvitakse, spoonitakse ja lamineeritakse. Tavaliselt nimetataksegi neid uksi lihtsalt värvitud usteks ning need on hinnalt kõige soodsamad. Värvuselt on MDF tuhmpruun materjal ja seda kasutatakse nii uste kui ka kappide külgedena ka ehedal moel, st värvimata. Sellisel juhul uksed või küljed lakitakse. Värvitud uste puhul tuleb valida kõigepealt toon: see on võimalik peaaegu kogu Monicolor Nova värvikataloogi piires, st umbes 600 värvi hulgast! Peale selle saab valida, kas uks on sirge või kumera servaga, kas sellel on mingisugused dekoratiivsed sooned, klassikalist kassett-ust imiteeriv pressitud profiil või romantiline kaareprofiil jne. Erinevatel köögifirmadel on põhijoontes sarnased mudelid mõne erandiga. Sellega valikuvõimalused veel ei piirdu. Värvitud ustega köögimööbli puhul annavad väga erineva tulemuse mitme erineva värvi kombinatsioonid, värvitud ja spoonitud uste kombinatsioon, värvitud uste ja spoonitud kapikülgede kombinatsioon. Spoonitud uste või külgede kasutamine tõstab küll köögi hinda, kuid mõjutab köögi välimust mõnikord hinnast oluliselt rohkemgi.

Kõige kallim variant on spoonitud külgedega täispuidust ustega köök. Mõned üksikud eritellimusmööbliga tegelevad firmad pakuvad ka üleni täispuidust kööki. Täispuidust uksi on siledaid, klassikalise kassetiga ja raamiga. Viimastel on täispuidust raami keskel vineer. Kassetiga uksi on nii kandilisi kui ka romantilise kaarega. Kaarigi on nö magusamaid ja kargemaid ning maitsest oleneb, milliseid eelistada.

Täispuidust uste puhul tuleb teha vahet erinevatel puitudel — igal puidul on just talle omane süümuster ja värvus. Lisaks avardab valikut võimalus puituksi peitsida. Näiteks armastavad paljud inimesed traditsioonilist tammepuitu, millel on hästi väljajoonistunud süümuster ja mis seostub soliidsuse ning hinnalisusega. Samas on tamme naturaalne toon üsna raskepärane ja ümbritseva suhtes nõudlik. Siin ongi heaks lahenduseks peitsimine. Eriti elegantselt mõjub valge või halli peitsiga töödeldud tamm. Ettevaatlik peab olema nn kirsitooni peitsidega. Selliste peitside värviskaala ulatub oran?ist mahagonini, naturaalne kirsipuit ise on palju tuhmim ja pruunikam. Ei maksa karta täispuituste mõningast kirjusust, mis tuleneb puidu enda toonide erinevusest. See eristabki looduslikku materjali laminaadist. Siledad puituksed on spoonitud. Erinevused on ukse servaviimistluses. Kvaliteetsemad uksed on täispuitservaga, mille kuju võib olla sirgem või ümaram.

Mattklaasist sahtlid mõjuvad õhuliselt ja sobivad peaaegu kõikide värvitoonide sekka.
Kõige laiemaid võimalusi pakuvad raamiga uksed. Enamasti on tegemist täispuidust raamiga, mille keskel on kas spoonitud vineer või õhuke värvitud MDF-plaat. Raam võib olla kitsam või laiem, paksem või õhem, iga nüanss muudab köögi üldilmet. Raam ja spoonitud vineer ukse keskel võivad olla samast puidust, sama peitsiga peitsitud või erinevalt töödeldud (naturaalne raam peitsitud sisuga või vastupidi). Mõnikord kasutatakse ukse keskel raami puidust erinevat spooni, näiteks karjala kaske või mõnda dekoratiivspooni. Variante tuleb veelgi juurde, kui ukse õhuke keskmine osa on värvitud. Raami võib ka ise värvida (värvitakse MDFist raami). Raam ja keskmine osa võivad olla üht või erinevat värvi. Raami keskel võib aga kasutada ka metallplaati, mida saab valida erineva kujuga augustusega (perforeeritud metallplaadid). Kogu selle võimaluste virrvarri juures peaks just raamuksega köögi puhul jälgima, et üldilme ei muutuks liiga kirjuks. Ei tohi ju unustada, et kööki tuleb veel igasuguseid esemeid.

Raamiga uste hulka kuluvad ka klaasitud kapiuksed. Mõnda kööki ehib üks klaasiga kapiuks, kuid klaasustega võib olla ka terve ülemine kapirida. Ukseklaase on mitmekesises valikus: tavaline kirgas (läbipaistev), hall, pronks, matt, piimjas, sooneline jne. Klaasidel võib olla ka liivapritsiga matistatud mustreid (ruudud, triibud jne), mis annavad uksele põneva näo. Väga elegantsed on kitsa metallraamiga klaasuksed. Täiesti klassikalisse kööki sobivad puidust jaotusega või tinaraamidega klaasuksed. Kui läbi klaasukse paistavad kapis olevad esemed, ei soovitata klaasi kujundamisega liialdada. Eriti suur ülekujundamise oht kaasneb viimasel ajal levinud võltsvitraa?tehnikaga, kus klaasile kantakse tinaraami meenutava metalse joonega kujundid.
Läbipaistvate klaasuste puhul ei tohi unustada, et asjad kapis võivad tekitada liigset visuaalset müra. Köögis on niigi palju esemeid, seepärast tuleb eksponeeritavaid asju hoolega valida. Siit jõuamegi veel ühe olulise teemani — lahtiste ja kinniste pindade vahekord köögi üldilmes. Lahtised pinnad, nagu riiulid ja klaasiga uksed, liigendavad kööki ja muudavad selle põnevamaks. Liialdamise korral tekib aga lisaks tolmupühkimise vajadusele ka liigne kirjusus ehk juba mainitud visuaalne müra. Selline köök väsitab või tundub olevat segamini.

Ka köögi tööpind on tervikus oluline. Valida saab laminaadi, täispuidu, graniidi ja roostevabast terasest pinna vahel. Graniidist tööpind on kallis, aga ka luksuslik. Graniidi pind on külm, kardab lööke (kukkuvaid esemeid) ning happeid sisaldavaid aineid — sidrun võib graniidile jätta tuhmi pleki. Täispuidust pind on samuti kallis lahendus, kuid soe ja sõbralik. Vastava töötlusega (näiteks õlitatud) puit ei karda eriti vett, kuid aja jooksul tekivad sinna kriimud ja täkked. Tehniline roostevaba pind nõuab hoolsat perenaist, kuna näitab välja kõik veeplekid. Samas ei karda see pind köögitoimetusi. Kõige odavam, levinum ja kasutajasõbralikum lahendus on lamineeritud tööpind. Laminaatide valik on väga lai: läikivad ja matid, puidu- ja kiviimitatsioonid jne, kuni erksate värvitoonideni välja. Laminaadile ei jää kriimud ja see ei karda vett, ainult kuum metall kõrvetab laminaatpinda. Laminaadist tööpind võib olla eest kumerdatud, samas on võimalik valida erineva profiiliga puidust servade vahel. Huvitava lahenduse saab, kui kombineerida tööpinnal erinevaid materjale. Laminaadist pinna sees võib olla graniidist lõikamispind, pliidiplaat võib ilutseda graniitpinnal, mis on osa laminaattööpinnast. Kui söögipind on tööpinnapikendus, võib selle erinevat funktsiooni rõhutada teistsuguse materjaliga. Näiteks võib laminaadist tööpinna küljes olla täispuidust või spoonitud pinnaga söömispind. Erinevate kõrgustega töötasapindadel võib kasutada teineteisega sobivaid erinevaid laminaate.

Kõige väiksemad ja mõnikord kõige tähtsamad detailid on käepidemed. Detail paneb lõplikult paika stiili. Huvitav käepide kõige lihtsamal ja odavamal siledal värvitud uksel võib anda köögile ootamatult ainulaadse, stiilse või põneva välimuse.

Köök ei piirdu aga mööbliga. Valida tuleb ka näiteks sobiv seinakate köögi tööpinna tagusele seinale. Keraamiline plaat on vastupidavam kui värvitud sein, sobivad ka laminaat, roostevaba plekk, puit või isegi klaas. Köögi kui ruumi tervikut mõjutavad seinatoon, põrandamaterjal, laud, toolid, aknakatted, valgustus. Värvitud seintega köögis võib söögilaua läheduses oleva seina katta tapeediga, see muudab seina soojemaks ning eristab toiduvalmistamise poole söömispoolest. Põrandakattematerjalidest on köögis kõige vastupidavam parketilaminaat, sobib korkpõrand, naturaalne linoleum või täishomogeenne PVC-kate. Odavad reliinid kuluvad nii käidavas ruumis kiiresti. Söögilaud ja toolid peaksid olema kerged ning puhastatavast materjalist. Tavalise külgkardina asemel sobivad kööki ruloo, metallist või puidust ribakardin, huvitav lahendus on alt üles lapatav nn rooma kardin.

Tekst: Sirje Kadalipp, sisekujundaja

Allikas: www.sisustusweb.ee

Seotud postitused


Comments are closed.